Tähtvere

Villa Tammekann

Tähtvere miljööväärtusega hoonestusala

Tähtvere linnaosa hakati välja ehitama linna koosseisu 1923. aastal lülitatud Tähtvere mõisa maadel alates 1929. aastal, mil valmis tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse poolt koostatud Tähtvere aedlinna planeering. Planeering lähtus tolleaegsetest uuematest linnaehitusideedest, mis määravad tänaseni Tähtvere tervikilme.

Põhimotiiviks oli linnaosa läbiva kesktelje - Taara pst. Ja seda lõikava Vikerkaare tänavaga tekitatud selge geomeetriline joonis. Tänava laiustega - Jakob Hurda ja Taara puiestee ning ülejäänud oli määratud linnaosa läbiva liikluse ja linnaosa sisese liikluse jagunemine.

Krundid planeeriti suured, hoonestatud peamiselt mitmekorteriliste elamutega, mis varustatud tolleaegsete mugavustega - vannitoad, veevõrk, teenijatuba jne. Taara pst. oli tänava-äärse hoonestusega, mujal jäeti hoone ette eesaed.

Domineeriv oli kahekorruseline elamu, kummalgi korrusel korter, valdavalt nurgas paikneva trepikojaga.

Küllalt plaju oli ka tsentraalse trepikojaga 4 kuni 6 korteriga elamuid. Peamiselt olid kavandatud korterid 3- ja 4-toalised, seejuures ka 3-toalistesse oli reeglina kavandatud köögitagune teenijatuba. Mõned elamud olid ka 2-toaliste korteritega.

Üheperevillasid oli kavandatud suhteliselt vähe, olulisemad nendest:

1929 A.Matteuse projekt skulptor Anton Starkopfi elamu-ateljee J.Hurda tn. 2;
1931 A.Matteuse projekt prof. Oskar Kirreti elamule J.Hurda tn. 4;
1936 Paul Mielbergi (ülikooli arhitekt) projekt oma elamu Carl Robert Jakobsoni tn. 1;
1938 Alvar Aalto projekt prof. Tammekannu elamu Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 6.

Hilisematest tuleb märkida A.Kirsipuu projekteeritud elamut prof. Kippelile Fr.R.Kreutzwaldi 4 ja arhitekt J.Fuksi projekteeritud villat Fr.R.Kreutzwaldi 6.

Sõjaeelselt jõuti hoonestada ala, mis piirneb Tähtvere pargi, Lydia Koidula tn.-ga, Taara pst.-ga, J.Hurda, Vikerkaare, Anna Haava ja Näituse tänavatega.

A.Matteuse 1929. aastal koostatud planeeringut korrigeeris 1937. aastal uus linnaarhitekt Voldemar Tippel mõneti suurema avatuse poole - jättes ära perimeetraalse hoonestusega väljakumotiivid Koidula-Hiie-Kreutzwaldi tänavate ristmikus ja analoogsed ristmike kujundused Jakobsoni tänaval.

Tähtveresse kavandasid hooneid kõik tuntumad Tartu arhitektid - kõige arvukamalt linnaarhitekt A. Matteus ja arhitekt Nikolai Kusmin. Eriti 1930-ndate algul projekteeris mitmeid elamuid ka ülikooli arhitekt P.Mielberg. Siin on esindatud ka A.Kirsipuu, N.Willeri, O.Puuraiu, V.Rosenbergi projekte, kavandeid on ka mitmelt ehitusinsenerilt (Jürgenson, Lenzius, Ostrat) ja ehitusmeistrilt (Kampus, Piir, Prii).

Hooned on enamasti kergkonstruktsioonis - sõrestiktäidis või palkhooned ja trepikojad kivist, kuid kõik krohvitud ja mõjuvad kivihoonetena. Vormikõnelt funktsionalistlikud moodustavad nad ühtse linnaehitusliku ansambli sealsete kivihoonetega. Enamik on ahiküttega, kuid hea ruumijaotusega, avarate tubadega.

Puhast funktsionalismi kohtab suhteliselt vähe (Hurda 2, 4; Kreutzwaldi 6,16; Hermanni 1, 8, 9; Laulupeo 7,9,11,13). Eriti P.Mielbergi ja N.Willeri projektides on tunda ka heimati mõjutusi ja ka art-deco’st tulenevaid ilustavaid detaile on lisatud enamusele hoonetele.

Juba sõjaeelselt kujunes Tähtverest üks prestiiz ikamaid elurajoone, kus peamiselt elasid ja elavad ülikooli õppejõud, arstid, advokaadid.

Pärast sõda paljud hooned natsionaliseeriti, omanikud küüditati või lahkusid. Korterid asustati sissetulnutega - nii oli 1980-ndate ligi 24% sealsetest kortereist ühiskorterid. Elamute hooldus jäi laokile ja tänaseks on paljude arhitektuuriväärtuslike hoonete seis halb. Omandireformi käigus on suurem osa elamuid tagastatud ja tagastamisel ning käivitunud on suurem renoveerimise laine.

Koostas Martti Preem