Toometagune

Tartu miljööväärtusliku ala kaart

Trükis: Jalgsi väljaspool kesklinna

Kesklinna melust eemale jäävatel Toomemäe tagustel aladel leiab jalutaja mitmekesise pildi sajandivanusest arhitektuurist. Sealsete ehitiste seas võib leida Tartu linna stiilsemaid ja uhkemaid esindushooneid.

Linna piiridesse jäävatele aladele kerkisid alates 19. sajandi keskpaigast ülikooli kliinikud (silmakliinik J. Kuperjanovi ja Vallikraavi nurgal ning Uus Anatoomikum Näituse 2, arh. R. Guleke, 1886) ja õppehooned, aga ka õppejõudude elamud (tuntud õpetlase, embrüoloogia rajaja K. E. v. Baeri elamu, Veski 4, 1866) ja üliõpilas-organisatsioonide hooned. Linna laienemisele selles suunas andis tõuget ka raudtee ja vaksali rajamine 1876.a.

Veski tänava ääres asus veel 19. sajandi viimasel veerandil linnalähedase Tähtvere mõisa tuulik ning selle taga põllud. Veski tänava taguste mõisamaade rentimine ja müük hoogus-tus eriti 20. sajandi alguses. Kastani tänava ja raudtee vahele omandasid maid mitmed eesti ärkamisaja juhtivad tegelased nagu Jaan Tõnisson, kes rajasid sinna rahvuslikus liikumises olulisi rajatisi - esimese eesti üliõpilasorgani-satsiooni, esimese eestikeelse gümnaasiumi, esimese põllumajandusnäituse, esimese era-ülikooli hooned. Tiigi ja Vanemuise tänavate äärde kerkisid kultuurirajatised, teatrid, kirikud. Olulise osa moodustavad Tartu kaunimad puitarhitektuuri näited.

Alustades jalutusretke avaneb juba Jakobi tänava tõusul oma ilus suurejooneline vaate-torniga puitelamu Jakobi 52, kus praegu asub lastekunstikool. Veski tänava juhatab sisse katoliku kirik (1899) ja lastehaigla hoone teisel pool tänavat. Lisaks eelmainituile leiame eklektika hea näitena villa Veski 6 (arh. V. Schröter, 1882). Legendi järgi ehitatud Tartu raudteejaam puust seetõttu, et kivid läinud raudteeinseneri P. Götte villasse.

Üks omapärasemaid Tartu hoonetüüpe on üliõpilasorganisatsioonide hooned ehk konvendid, mida Toometaguses on mitmeid. Üks vanemaid on korporatsioon "Livonia" maja Veski 13 (arh. R. Guleke, 1886). Kastani tänaval kerkisid 1902.a. ühe kvartali eri nurkadele saksa üliõpilaskorpo-ratsiooni "Neobaltia" heimatstiilis konvent Kastani l (arh. R. v. Engelhardt), kus praegu asub saksa kultuuri instituut ning rahvusromantilise juugendi hea näitena Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone J. Tõnissoni l (arh. G. Hellat). Viimases sõlmiti 1920. a. iseseisvussõja järgne rahuleping Soome ja Nõukogude Venemaa vahel. Soome tuntud arhitektide A. Lindgreni ja V. Lönni kavandatud on korporatsioon "Sakala" konvent Veski 69 (1911). Selle lähedal on üks eesti funktsionalismi kaunimaid näiteid, korporatsioon "Ugala" konvent J. Kuperjanovi 16 (arh. A. Matteus, 1938). Arnold Matteuse loomingu heaks näiteks on ka samast ajast pärinev hotell "Park" koos väravapaviljonidega.

Antud alale jääb ka kroonulikumaid suurhooneid. Esimene eestikeelsele gümnaasiumile ehitatud hoone J. Tõnissoni 3 (arh. G. Hellat, 1916), kohtuhoone Veski 32 (arh. N. Lunski, 1892), milles praegu asub Eesti Rahva Muuseumi peakorpus ning Eesti Ajalooarhiivi hoone J. Liivi 4 (ehitatud üliõpilaste ühiselamuks 1914, arh. R. Guleke). Kindlasti soovitame Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri etnograafilise ekspositsiooni ja teiste näituste külastamist näitusemajas J. Kuperjanovi 9. Siiski haruldasim pärl puitarhitektuuri nautijatele on 20. sajandi esimesel kümnendil kerkinud puitelamute rida Kastani tänava ääres ja hoovides Näituse ja J. Kuperjanovi tänavate vahel. Eriti rikkalikult on dekoreeritud hooned Kastani 17, 19, 21, 23 ja 25.

Vanemuise tänava äärde on koondunud mitmeid kultuuri-asutusi. Endisest Saksa Käsitööliste Seltsi aiast on saanud veesilmaga park ja selle äärde rajatud saksa teatri hoones Vanemuise 45a (arh. A. Eichhorn, 1918) asub praegu "Vanemuise" teatri väike mängusaal.

Pargist avaneb vaade ülikooli monu-mentaalsele loodusteaduste õppehoonele Vanemuise 46 (arh. O. Hoffmann, 1912), milles on eksponeeritud ülikooli zooloogilised ja geoloogilised kogud. Kõrval, endises aadlielamus (arh. R. Guleke, 1895) ja selle juurdeehituses Vanemuise 42 asub eesti kirjanduse arhiivraamatukogu ja muuseum.

Vanemuise tänava äärde jäävad veel Kunstimaja, nr. 26, kus peale ateljeede on ka näituseruumid kaasaegse kunsti eksponeerimiseks ning Kirjanike Maja, nr. 19 (ehitatud aadlielamuks 1885, arh. F. Hübbe), mille kaunilt maalitud ruumides toimub sageli kirjandus- ja kultuuriüritusi. Viimases tegutsevad ka soome ja prantsuse kultuuri instituudid. Sealt edasi jõuab jalutaja ülikooli teadusraamatukogu ning "Vanemuise" teatri-ja kontserdimaja esistele terrassidele, millelt avaneb vaade toimekale kaasaegsele kesklinnale.